Skip to main content

SAIDA MAK ITA BELE APRENDE HUSI DESENVOLVIMENTU EKONOMI KOREA DO SUL?

Historia nasaun korea do sul kuaze hanesan ho timor-leste. iha Tinan 1910 nasaun japaun ukun korea. iha tinan 1945 korea sai hanesan nasaun indenpendesia. iha tinan 1945 nasaun korea fahe ba 2 south no north. norte korea uja sistema komunista no south korea uja sistema demokrasia. iha tinan 1945-1948 korea iha governasaun militar amerika. no iha tinan 1948 sai hanesan tempo halo stabilisamento nasaun korea. Funu korea husi tinan 1950 too 1953 neé halo Korea do sul sai hanesan nasaun fraku liu iha mundu. la iha rekursu naturais, limitadu rekursu humanu no povu  moris iha susar nia laran. Nasaun korea do sul sai hanesan nasaun nebe depende deit ajuda (foreign aid) husi nasaun seluk hanesan amerika, japan,  no seluk tan. Eperiensa ida neé hanesan los esperiensa nasaun timor-leste wainhira foin ukun an.
 basea dadus nebe iha iha tinan 1950 ba leten ema korea nia income $63, iha tinan 1970 ema Korea do sul nia income saé ba $ 1.000 no iha tinan 2000 saé ba $ 20.000. dadus neé hatudu katak  depois de funu korea, desenvolvimentu ekonomia nasaun korea do sul aumenta iha tempo badak kompara ho nasaun nebe ukun an kleur ona ou ita bele dehan owwww..tamba sa mak bele hanesan neé?fenomena ida neé hanesan milagre boot ida. husi nasaun susar sai nasaun ida nebe desenvolve iha mundu. Segredu ne'iha nebe? segredu neé sira bolu "secret of Han River? iha segredu 3 husi milagre han river ou bolu GAP.
G= Government National Development Plan
A= Assistance from International Community
P= People's will to make a better Country

Government National Development Plan (Planu Desenvovilmentu Nasional)
Liu husi Governasaun presidente Park Chung-hee nasaun korea sai nasaun nebe desenvolvidu, liu husi planu strategia desenvolvimentu nasional iha tinan 5 laran. planu versaun presidente park chung-hee mak hanesan tuir mai.
1962-1966: desenvolvi ekonomia liu husi industrializasaun
2. 1967-1971: moderniza industria sira neé atu truka importasaun
3. 1972-1976: fokus liu ba industria nebe orienta ba eksportasaun liu husi promosaun industri metal no kimika.
4. 1977-1981: fokus liu ba promosaun desenvolve industria nebe bele halo kompitisaun iha eksportasaun merkadu internasional.
Lideransa presidente Park Chung-Hee liu husi sistema ditadora nebe nia uja, halo ema barak mak la satisfas maibe realidade hatudu katak sistema ditadura ba nia goversaun halo nasaun korea sai nasaun nebe desenvolve lalais iha ekonomia kompara ho nasaun seluk. Nia iha prinsipiu ida dehan hanesan neé: "iha ema nia vida moris, ekonomia sempre halai lalais liu do que politiku ou kultura". Tanba tuir nia hanoin saida mak nasaun nebe kiak liu iha desenvolvimentu ekonomia persisa mak laos multi partidu nebe sistema demokrasia uja, maibe ditadora ida nebe diak hodi dudu reformasaun nebe persiza atu bele halo moris ekonomia. Alende halao programa desenvolvimentu ekonomia liu industrializasaun, Governu korea mos hari institusan peskiza nebe sira bolu Government Research Institute (GRIs) hodi kaer funsaun hanesan: institusaun ida nebe halao aktividade peskiza no fo advokasia (Think-Thank) ba governu hodi foti desizaun politika nebe importante ba desenvolvimentu ekonomia nasaun nia. Mesmo nunée wainhira sira hari'i institusaun peskiza hirak neé iha mos obstaklu barak hanesan:
1. falta rekursu humanu
2. la iha eksperiensa hodi maneja area desenvolvimentu peskiza (Researh & Development)
3. Responsabilidade no autonomia husi institusaun peskiza nebe guvernu harií neé se fraku
4. kapasidade teknologia nebe minimu husi setor privadu sira
5. la iha fundu nebe seguru ba aktividade peskiza no Desenvovimentu (R & D)
6. Falta infrastrutura
maibe obstaklu hirak neé sira kosege resolve. Numeru institusaun nebe halo peskiza aumenta ba beik-beik e too agora kuaze liu 32 nebe halao peskiza iha area nebe importante ba desevolvimentu ekonomia nasaun korea do sul. 

Assistance from International Community (asistensia husi komunidade internasional)
Iha tempo susar nia laran nasaun korea do sul hetan ajudus barak husi nasaun seluk hanesan: Amerika, Japaun no seluk tan. Ajudus sira neé sira uja didiak hodi harií escola, universidade, pabrika no projetu seluk nebe fo vantagem ba desenvolvimentu ekonomia  iha tempo neba. Esemplu ida nebe governu korea do sul hatudu mai ita mak"Pabrika POSCO". Pabrika POSCO sai hanesan pabrika ida nebe konhecidu iha korea do sul no mundu. Osan hodi hari pubrika ida neé mai husi osan kompensasaun husi nasaun Japaun durante tinan 450 ukun rai korea. Pabrika POSCO ou iha lian englesh "POSCO STEEL Company" hanesan pabrika ida nebe mak produs besi. Material ba produs besi neé maioria importa husi nasaun seluk hanesan Australia, no nasaun seluk tan. Besi sira nebe mak produs husi kompania neé balu haruka ba kompania nebe halo kareta hanesan hyundai, KIA no ba nesisidade seluk.

People's will make a better Country (Povu mak se halo nasaun sai diak)
Edukasaun sai pilar importante ba desenvolvimento ekonomia korea do sul. Escola, oniversidade publiku no privadu barak mak harii iha tempo neba. Alende de neé, presidente park chung hee iha tinan 1970  hamosu idea ida naran "Saemaul Undong"ou iha lian inglesh dehan New Vellage movement. Movimentu Saemaul Undong halai liu ba hadia  komunidade nia moris tomak laos individu deit. Hadia komunidade nia moris signifika katak ema bele goza nia moris (lifestyle) husi parte rua"Fisico ho prosperidade espiritual. Atu atinji husi mehi ida née, movimentu Saemaul Undong iha planu ida nebe fahe etape 5(lima);
1. Etape 1 (1970-3): Governu central hahu programa fo material halo uma ba suku iha area rural sira ho gratuito. Populasaun sira bele uja sasan sira ne'e tuir sira nian hakarak. Targetu prinsipais husi programa ida mak atu hadia povu nia moris, ezemplu: Moderniza toilet no fasilidade dapur, no habelar ligasaun estrada area rural nian. Alende neé mos atu aumenta rendamentu (income) familia liu husi hadia tekniku agrikultur no muda atitudu povu liu husi promosaun ho slogan : Badinas (diligence), poupa (frugality) no servisu hamutuk (cooperation).
2. Etape 2 (1974-6): Movimentu Saemaul Undong habelar nia aktividade ba kompania no fabrika sira atu aumenta  trabalhador sira nia produkvitidade liu husi hasae salario ba trabalhador sira, no identifika oportunidade ekonomia seluk alende husi agricultor. Fo mos proridade hodi kuntinua nafatin eduka nia populasan sira hodi bele muda atitudi liu husi edukasaun, no hadia kondisaun moris hanesan halo instalasaun be mos ba komunidade sira.
3. Etape 3 (1977-9) iha etape ida ne movimentu neé hare katak sira halo mudansa barak ba vida moris komunidade nia. Ligasaun estrada entre area rurais no area urbanu komesa mosu hodi povu bele utiliza hodi halo negosiu no aumenta rendementu familia uma laran.
4. Etape 4 (1980-9): movimentu Saemaul Undong eksiste nafatin mesmo iha tinan 1979 presidente Park ema oho no  kria instabilidade politika no sosial. Tan neé Governu foun Korea do sul iha tempo neba intrega movimentu neé ba seitor privadu para kontinua nafatin hodi implementa projetu balu nebe planea tiha ona hanesan harii jardim no buat seluk tan.
5. Etape 5 (1990-8): Iha tinan 1997 nasaun korea do sul hetan krize ekonomia no kria problema sosial iha rai laran. periode entre 1990-1998 sai hanesan periode ida nebe deficil tebes ba korea oan sira, maibe liu husi movimentu saemaul undong konsege kosege sai husi problema ne liu husi edukasaun formal no informal nomos hadia prosesu negoisu direta entre area rurais no area urbanu hodi nune iha tinan 1996 nasaun korea do sul nia GNP (gross National Product) sai ba $10.000  kompara ho GNP tinan 1989 $5.000.
 Esperiensa nasaun Timor-leste kuaze atu hanesan ho nasaun korea do sul. Governu RDTL iha mos planu strategia desenvolvimentu nasional, hetan mos donasaun osan husi nasaun  seluk e ita mos  haruka ona dosente, estudante no mos trabalhador sira para hetan edukasaun, no esperiensa foun iha nasaun seluk hodi bele mai implementa iha timor. Matenek nain ho gelar, magistradu no PhD barak ona, sidauk tan ho graduadu sira nebe kada tinan aumenta ba beik-beik. Maibe realidade hatudu katak  ita bok an neneik liu.  Ita persiza aprende barak husi desenvolvimentu ekonomia korea du sul. ita persiza investe maka's liu-liu husi parte governu nia atu bele estabelese institusaun ida nebe forte iha area Desenvolvimentu no peskiza (R&D) ou Government Research Institute (GRI) hodi bele halibur fila fali matenek nain timor oan sira nebe iha kapasidade hodi bele halo peskiza iha area sira nebe importante ba desenvolvimentu ekonomi nasaun timor-leste. Resultadu husi peskiza hirak neé laos deit fo vantagem ba autor hodi bele hetan hak paten ( patent right) ou universidade nebe nia halo peskiza maibe bele mos  sai hanesan patner (Think-Thank) ba governu atu nune desenvovimentu nasaun bele kompete iha mundu internasional. Hanesan persidente Park Chung Hee dehan wainhira inagura kompania POSCO STEEL Company katak "Resource are Limited, But creativity is unlimited", rekursu limitadu maibe kreatividade la iha limitasaun.   Kreatividade so bele mosu banhira ema iha situasaun apertadu nia laran. Susar aihan, susar be mos, susar osan, no problema seluk tan obriga ema hodi uja nia matenek hodi buka solusaun.  Maibe laos ida neé deit, edukasaun mos hola parte importante hodi bele hamosu kreatividade, tamba ho matenek nia bele kobre buat ruma liu husi peskiza, inventa ou mudifika buat nebe iha ona hodi sai buat ida nebe iha valor ekonomia. alende  neé persiza mos visaun nebe klaru husi lideransa governasaun iha nasaun ida neé. visaun sai hanesan mata dalan ba desenvolvimentu ekonomia nasaun. Lideransa nebe iha visaun no komitmentu sei lori nasaun ne ba ohin.



Paulo da Costa
Alumni KOICA Fellowship Program 2015

Reference:
1. Modul treinamentu Technology and Policy (TAP) for Asian Countries
2. (http://inesad.edu.bo/developmentroast/2013/03/saemaul-undong-south-koreas-mark-on-
international-development/)

3. (http://www.academia.edu/5057806/PARK_CHUNG-E_AND_THE_ECONOMY_OF_SOUTH_KOREA) 

Comments

kaholohaberl said…
Merkur - Merkur – Merkur - FSM Gaming
Merkur – Merkur - FSM 카지노 Gaming Merkur – Merkur – FSM Gaming, Merkur 인터넷 바카라 - 우리 카지노 쿠폰 FSM Gaming, Merkur - FSM 메리트 카지노 도메인 Gaming, 메리트 카지노 쿠폰 Merkur - FSM Gaming, Merkur - FSM Gaming,

Popular posts from this blog

Lospalos dan Com Beach Resort Terletak diujung timur Negara Timor Leste, perjalanan darat membutuhkan waktu 2 jam 30 menit dari Dili ke Lospalos. Kinamoko ya..itulah nama yang sering digunakan untuk menyebut orang lospalos. Kondisi wilayahnya datar seperti Suai. Sepanjang perjalan kita akan melihat hamparan sawah disekitar wilayah manatuto, bemase, laga, hingga laiwai perbatasan antara distrik Baucau dan Lospalos. Selain hamparan sawah, kita juga akan melihat secara dekat kerbau, sapi, kuda, domba, kambing berlalu lalang di persawahan dan pinggir-pinggir jalan. Selain pemandangan alam yang indah, kita juga akan melihat secara dekat kehidupan masyarakat di pedesaan. Rata-rata sistem pengelolahan sawah dan ladang masih menggunakan sistem tradisional. Kalau musim hujan tiba, sawah dan ladang akan terlihat menghijau tapi setelah musim kemarau tiba semuanya akan mengiring tak terurus. Masyarakat petani di daerah tidak diajarkan bagaimana mencari alternative usaha lain dalam menghadapi musim

CRISTO REI

Ohin hanesan opotunidade diak ida ba hau tamba ami ministerio hetan servico limpeza iha area Cristo Rei. Desde uluk kedas hau sidauk ba fatin ida ne'e. interstante tebes, tamba statu Criste rei hanesan statu nebe boot liu iha rai Timor Leste no segundo iha mundo depois Cristo Rei iha rai Brazil. Agora dadaun ema trabalhador komesa hadia fali fatin ne'e. Companha nebe mak kaer mak companha naran "Montana diak". Tuir info nebe ami rona katak iha futuru sei monta siguransa no bilhete atu tama ba fatin neba. dala ruma los karik, tamba uma ida husi main gate ou pintu masuk hari iha neba. Trabalhador sira mos komesa pinta no hadia fatin stasaun molok atu to'o iha Cristo Rei. Atu to'o iha statu Cristo rei ita sei hasoru skada barak no stasi-stasi. Sei harak ba pasiar, reza terso ou jogging diak liu hili fatin Cristo Rei. Fresco no furak. alende fresco, husi foho nian tutun ita bele hare cidade Dili, no tasi ibun nebe furak. Antes atu nia tutun, ita sei hasoru Kapela

Minuman SAGIKO & Pemilu 2012

Pada suatu hari penulis mendapat oleh -oleh dari seorang teman yang baru pulang liburan dari Dili. Oleh -oleh tersebut berupa minuman kaleng ringan bermerek SAGIKO. Minuman SAGIKO cukup populer di kalangan masyararakat Timor leste karena selain manis juga cocok untuk daerah panas seperti Timor Leste.  Minuman kaleng SAGIKO biasanya selain dikonsumsi sendiri  juga dipersiapkan untuk acara penting seperti pernikahan, ulang tahun, dan acara-acara penting lainnya.  Di kota Dili, banyak sekali toko atau supermarket yang menjual minuman baik yang ringan sampai yang berkadar alkohol tinggi. Minuman tersebut berasal dari berbagai negara, korea, singapore, vietnam, australia, indonesia dan portugal. Daya beli masyarakat yang cukup tinggi dan mata uang Dollar amerika yang digunakan sebagai alat transaksi  menjadi daya tarik tersendiri bagi para investor untuk terus mengirim dan menjual produknya di Timor Leste. Ketergantungan akan barang-barang impor tersebut bukan saja melemahkan perekono